Kile põhiomadused

Dokumendinõustaja

Kile pakutav nõustaja võimaldab väga hõlpsalt alustada dokumentide loomist Kiles. Kui valid tegumirealt nõustaja, saad valida mitme dokumendi loomise võimaluse vahel: artikkel, raamat, kiri, raport või tühi dokument. Samuti saab kohe määrata mõningad dokumenti puudutavad omadused.

Nõustaja valikud:

  • Dokumendiklass: millist dokumenti soovid luua? On see artikkel, kiri, raport, raamat?

  • Kirjatüübi suurus: millises punktis kirja kasutada?

  • Paberi suurus: millises suuruses või stiilis paberit sinu dokumendi jaoks kasutada?

  • Kodeering: millist kodeeringut kasutada lähtefaili jaoks? On üsna tõenäoline, et soovid kasutada kodeeringut Latin 1, mis võimaldab kirjutada näiteks naïveté, mitte aga ASCII-d, kus sedasama sõna tuleb kirjutada na\"\ivet\'e.

  • Autori nimi: siia läheb tõenäoliselt sinu enda nimi.

  • Dokumendi pealkiri: sinu dokumendi pealkiri.

  • Muud valikud: siin saab määrata muid trükkimise ja muu sellisega seonduvaid asju.

Eelnevalt määratud mallid

Kile kasutab järgmisi eelnevalt määratud malle:

  • Tühi dokument: ässad alustavad kõike nullist!

  • Artikkel: määratleb artikli vormingu, mis on piisavalt lühike, et sda ei pea jagama peatükkideks.

  • Raport: määratleb raporti vormingu keskmise pikkusega dokumentide jaoks, kus lehekülje numbrid asuvad reeglina välisserval.

  • Raamat: määratleb raamatu vormingu, mis pakub kõiki võimalusi, isegi sel määral, et selle abil kirjutatakse seniajani paljusid ülikooliõpikuid.

  • Kiri: määratleb kirja vormingu, mis tekitab automaatselt need neetud taandused, mida muidu ei ole kunagi meeles jälgida.

Uutel kasutajatel ei pruugi muretseda: siin kirjeldame omadusi väga lühidalt, pikemalt tuleb kõigi ülesannete teostamise võimalustest juttu edaspidi.

Süntaksi esiletõstmine

Kile sarnaneb muudele lähtekoodi redigeerimisega tegelevatele rakendustele, pakkudes võimalust tõsta automaatselt esile käsud, võtmed ning muud vajalikud elemendid. Nii võimaldab Kile kiiresti tuvastada probleemsed alad: kui näiteks märkad, et mingi suurem tekstiosa on rohelist värvi, on usutav, et unustasid kuskil matemaatikakeskkonna sulgemata. Küllaps oleksid nagunii märganud, kui jube väljundfail välja näeb, aga esiletõstmine säästab märgatavalt sinu aega.

Keskkonna automaatne lõpetamine

Kile praegune versioon pakub uue võimalusena keskkonna automaatset lõpetamist: see tähendab, et kui alustad keskkonda, kirjutades \begin{environment}, lisab Kile aitomaatselt käsu \end{environment}, jättes vahele rea sinu teksti tarbeks. Selle võimaluse võib muidugi soovi korral ka välja lülitada (Seadistused->Kile seadistamine...+LaTeX).

Hüppamine struktuurielementidele

Kõik dokumendid struktureeritakse tavapäraselt teatud hierarhiasse. LATEX lubab dokumendi jaotamisel kasutada järgmist hierarhiat (kus osa on hierarhias suurim ja alamlõik väikseim jaotis)

  • \osa

  • \peatükk

  • \sektsioon

  • \alamsektsioon

  • \alamalamsektsioon

  • \lõik

  • \alamlõik

Dokumenti struktuurivaates vaadates võib elementide vahel liikuda klõpsuga elemendile, mida soovid vaadata.

Pöördotsing

Oma LATEX-faili luues võib pöördotsing päris kasuks tulla. Kui oled loonud DVI-faili (seadmest sõltumatu fail), hüppab Kile juhul, kui klõpsad DVI näitamise rakenduses hiire keskmise nupuga, vastavale reale LATEX lähtetekstis.

DVI (DeVice Independent file) definitsioon: DVI on failitüüp, mis sisaldab vormindatud dokumendi kirjeldust koos muu vajaliku infoga, näiteks kasutatud font. See on tavapärane TEX/LATEXi väljund. DVI-failide vaatamiseks ja trükkimiseks mitmesugustes süsteemides ja seadmetel on olemas päris palju vahendeid. Vahel on DVI-faili nimetatud metafailiks.

Edasiotsing

Pöördotsingut kasutades seostatakse DVI-failis valitud elemendid redaktoriga, nii et kui klõpsata DVI-failis, hüpatakse vastavale kohale LATEXi lähtetekstis. Edasiotsing on täpselt vastupidine: võimaldab klõpsata mingil tekstiosal LATEX lähtetekstis, misjärel hüpatakse sellega seotud tekstosale DVI näitamise aknas.